Eraisikule › Millest alustada oma rahaasjade planeerimist?
Millest alustada oma rahaasjade planeerimist?
12.05.2010
Andres Madissoo
Müügidirektor
Personaal- ja jaepanganduse divisjon
Sampo Pank
Rahaasjade planeerimise kohta liigub ringi kaks tüüpilist väärarusaama. Esiteks arvatakse, et rahalisi vahendeid saavad planeerida ainult need, kellel on piisavalt palju raha. Teiseks eeldatakse, et rahaliste vahendite planeerimiseks on vaja eriharidust. Kumbki arusaam ei vasta tõele, sest oma rahakulusid peaksid planeerima kõik ning see ei nõua kelleltki eriharidust.
Igal inimesel peaks olema ülevaade enda tegelikest sissetulekutest ja väljaminekutest. Raha planeerimine annab näiteks võimaluse selgitada välja põhjused, miks on enne palgapäeva ikka ja jälle näpud põhjas ning taas vaja laenu võtta. Planeerimise tulemusena näeme, kas ülekulutamine on pidev või hoopis lühiajaline, tekkinud mingist ootamatust ja ettenägematust kulutusest.
Ühtlasi saame selgema pildi sellest, mille peale meie raha tegelikult kulub. Kas need kulutused lähtuvad tegelikest vajadustest või on neil mingid emotsionaalsed põhjused? Lisaks annab planeerimine võimaluse ette näha ka tulevikus tekkivaid kulutusi ning nendeks juba eelnevalt valmistuda ehk siis raha säästa.
Et planeerimist alustada, on vaja:
• tahet ja soovi saada ülevaade oma tegelikust rahalisest seisust;
• kindlust püstitada rahalised eesmärgid (näiteks eelarve positiivne saldo);
• ausust panna kirja kõik oma sissetulekud, et näha, kui palju me tegelikult teenime ning kui suured on meie igakuised rahalised võimalused;
• ausust panna kirja kõik väljaminekud tähtsuse järjekorras, alustades hädavajalikest – näiteks laenu-, üüri- ja kindlustusmaksetest. Kui need kulud on kirja pandud, tekib juba selgem ülevaade, kas pärast kohustuste tasumist jääb raha üle ka muudeks kulutusteks. Seejärel paneme kirja teised olulised kulud (transport, side, toit ja muud kulud).
Kui pärast kõige eeltoodu kirjapanekut selgub, et raha jääb üle, ongi õige hetk alustada säästmist. Säästmine võimaldab teadagi kindlustada end tuleviku ootamatute kulutuste vastu.
Kui aga kulud on suuremad kui tegelikud sissetulekud, siis tuleb emotsioonivabalt hinnata oma väljaminekuid ja kõrvaldada kõik ebavajalikud kulutused. Kuigi inimestena suudame leida igale kulutusele emotsionaalseid põhjendusi, ei aita selline enesepettus meil oma eelarves kulude piiramise tegelikke võimalusi näha.
Rahaline planeerimine algab aususest iseenda kulude ja tulude kalkuleerimisel ning tahtejõust püsida mõistliku eelarve raamides.