Eraisikule Eksport majanduse tasakaalustajana (kvartaalne majandusülevaade, veebruar 2006)

Eksport majanduse tasakaalustajana (kvartaalne majandusülevaade, veebruar 2006)

16.02.2006

2005.aasta teisel poolel jätkus Eesti majanduses hoogne kasv. Tervikuna kasvas majandus möödunud aastal meie hinnangul 9%. Kiire arengu võtmeks oli nõudluse suurenemine nii ekspordisektoris kui ka sisemajanduses. Kuigi majanduse kasv tugines peamiselt välisfinantseerimisele, suurenes tänu säästmise kasvule investeeringute rahastamisel mõnevõrra kodumaise säästu osakaal.

Möödunud aastal oodatust kiirema majanduskasvu ja eelnevate aastate sisemajanduse koguprodukti põhjaliku ülespoole hindamise taustal on alust eeldada, et 2006.aastal kasvab majandus senitehtud prognoosidest kiiremini. Seda enam, et suurenemist jätkavad Euroopa Liidu tugifondidest finantseeritavad investeeringud. Majanduse tasakaalustatuma arengu seisukohast on samas eriti oluline ekspordi senise hoogsa kasvu jätkumine. Eeldused selleks on viimasel ajal ülepoole kergitatud Euroopa Liidu ja eurotsooni majanduskasvu numbrite valguses olemas. Seetõttu on põhjust eeldada, et Eesti majanduse kasv ulatub sel aastal 8,5%le.


Valitsussektori eelarve ülejääk tulenes möödunud aastal pigem tugevamast majanduskasvust võrreldes riigieelarve tegemisel eeldatuga kui kokkuhoiule suunatud majanduspoliitikast. Ka sel aastal jääb eelarve tegemisel aluseks võetud majanduskasv alla tegelikule, mistõttu pole raske eeldada, et valitsussektor lõpetab taas ülejäägiga. Meie arvates tuleb aga hoiduda lisaeelarvete tegemisest, et aidata kaasa nõudluse poolse inflatsioonilise surve vaoshoidmisele.

Euroopa Rahaliidu liikmeks saamise ajahetk võib edasi lükkuda nõutust kõrgema inflatsiooni tõttu. Inflatsioon alaneb meie hinnangul sel aastal 3,3%le, mis aga osutub tõenäoliselt inflatsiooni kriteeriumist mõne protsendikümnendiku võrra kõrgemaks. Seega jääb Eesti liitumine euroliiduga 2007.aasta jaanuaris sõltuma poliitilisest otsusest. Kuigi Eesti kasuks peaks rääkima läbi valuutakomiteesüsteemi hinnastabiilsusele suunatud rahapoliitika ja finantspoliitika vastavus Euroopa Stabiilsus- ja kasvupaktile, ei ole Eesti rahaliidu liikmeks saamise tõenäosus järgmise aasta alguses eriti suur.

Jooksevkonto defitsiit taandub aeglaselt kuid järjekindlalt tänu kaupade ekspordi tugevale kasvule. Võrreldes keskpangaga oleme jooksevkonto defitsiidi alanemise kiiruse osas mõnevõrra pessimistlikumad ja ootame puudujäägi alanemist sel aastal 9 - 9,5%-ni SKP-st. Koos kapitalikontoga, kujuneb puudujääk hinnanguliselt veel 1 - 1,5 protsendipunkti võrra väiksemaks. Pärast Hansapanga aktsiate ülevõtmisega seotud rekordilist otseinvesteeringute sissevoolu 2005.aastal alaneb Eestisse tehtavate otseinvesteeringute maht sel aastal tavapärasele 8 - 9%le SKP-st. Kodumaise säästu kasvu tõttu (pensionisääst pluss valitsussektori sääst) jätkub möödunud aastal alanud netovälisvõla kasvu aeglustumine.

Ettevõtlussektori tugevusest annab tunnistust käivete ja kasumite kasv ning samaaegne pankrottide arvu vähenemine. Laienevate majandussidemete ja tiheda konkurentsi tingimustes püsib samas surve tööjõukulude kasvuks. Viimase taustal püsib jätkuvalt fookuses tegevuse efektiivsuse suurendamine. Pikemas perspektiivis muutub üha olulisemaks kiirem liikumine toodangu väärtustamise ketis ülespoole - kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele.

2005.aastal inflatsioonist oluliselt kiiremini kasvanud tulud suurendasid majapidamiste ostujõudu, mistõttu tarbimise kõrval suurenes ka säästmine. Suurenevad sissetulekud ja soodsad krediteerimistingimused kasvatasid nõudlust eluasemeturul, millega kaasnes eluasemelaenude kasvu ja kinnisvara hinna tõusu kiirenemine. Käesoleval aastal toetavad kasvavad sissetulekud jätkuvalt majapidamiste tarbimist ja eluasemete ostmist laenu abil. Intresside tõus tulenevalt eurotsooni intressidest ja Eesti Panga poolt pankadele eluasemelaenude osas rakendavatest uutest arvestuspõhimõtetest toob kaasa majapidamiste laenu kasvu mõningase aeglustumise.

Loe edasi: terve ülevaade PDF-failina