Eraisikule Rohkem tähelepanu riskidele (kvartaalne majandusülevaade, september 2006)

Rohkem tähelepanu riskidele (kvartaalne majandusülevaade, september 2006)

27.09.2006

Tegurid, mis on toetanud viimase aja jõudsat majandusarengut ja sealhulgas eriti sisenõudluse kasvu pakuvad tuge ka selle aasta teisel poolel ja 2007. aastal: madalad reaalintressid, tööhõive kasv, palkade ja pensionide suurenemine ning välisraha sissevool. Fiskaalpoliitika on samuti kasvu toetav. Tervikuna hindame, et sel aastal võib sisemajanduse koguprodukti kasv ulatuda varasema 9,5% asemel 10%ni. 2007.aastal kasvab majandus 8,8%. Meie arvates sõltub kasvutempo samas siiski väga suurel määral, milliseks kujuneb ekspordi käekäik. Ekspordi sektori oodatust soodsama arengu puhul võib kasv osutuda põhiprognoosist kiiremaks, negatiivsema arengu puhul aga sellest madalamaks.


Kuigi Eesti on suutnud pidevalt liikuda kõrgema lisandväärtusega toodangu eksportimise suunas ja kasvavad investeeringud peaksid tagama edasise sellesuunalise arengu, siis ei suuda praegune ekspordi struktuur veel lähiajal tagada kaubanduspuudujäägi vähendamiseks vajalikku ekspordi ennakkasvu. Seetõttu ei pea me tõenäoliseks, et majanduse välistasakaal lähiaastatel oluliselt paraneb.

Majanduse kasvupotentsiaali säilimise seisukohast on oluline:

  • Esiteks, et liigselt palju ressurssi ei suunataks jätkuvalt kinnisvarasse vaid, et piisavalt kiires tempos kasvaksid ettevõtete investeeringud seadmetesse ja masinatesse. Pikemas perspektiivis tagavad majanduskasvu eelkõige investeeringud tootlikesse tootmisvahenditesse.
  • Teiseks, tänases majandussituatsioonis on kujunemas meie arvates üheks võtmeküsimuseks ekspordi sektori konkurentsivõime säilimine kiirelt kallineva tööjõu tingimustes.
  • Kolmandaks, ELi tööjõuturu avamine tähendab paratamatult liikmesriikide palgatasemete ühtlustumist pikemas perspektiivis. Kui kiiresti see palgatasemete lähenemine aset leiab, sõltub avatud turu tingimustes tootlikkusest. Lühiajaliselt võib küll palga kasv olla kiirem, kuid kui tootlikkuse kasv ei tule järele, on oht, et majanduse areng aeglustub.

Kiire majanduskasv koos maksumäärade ELi reeglistikuga kooskõlla viimisega ühelt poolt ja keskpanga enda käsutuses olevate rahapoliitiliste vahendite piiratus teiselt poolt raskendab jätkuvalt eurole üleminekuks vajaliku hinnastabiilsuse kriteeriumi täitmist lähiajal. See ei tähenda siiski senisest majanduspoliitilisest kursist kõrvalekaldumist. Eesti on võtnud endale kohustuse liituda euroga esimesel võimalusel ehk niipea kui inflatsioon alaneb kriteeriumiga nõutud tasemele.

2006.aastal kujuneb meie hinnangul tarbijahindade tõusuks 4,3%. Järgmisel aastal peaks prognoositav nafta maailmaturu hindade stabiliseerumine aitama kaasa inflatsiooni aeglustumisele. Oleme samas arvamusel, et kõrgkonjunktuurile omane ressursside üha laialdasem kasutuselevõtt ja soojusenergia kallinemine avaldab jätkuvalt ülespidist survet hindadele. Kokkuvõttes prognoosime 2007.aastal tarbijahindade kasvuks aasta keskmisena 3,8%le.

Loe edasi: terve ülevaade PDF-failina